Liivateraapia

LIIVATERAAPIA AITAB ISEENNAST LEIDA

Küllap on kõik suvel rannas kogenud, kui mõnus on liiv: torkad sõrmed-varbad liiva sisse ja tunned end hoopis rahulikumalt. Liivateraapia pole aga liivavann, selle mõte on hoopis psühholoogi abiga liivaga täidetud kandikule sümboleid paigutades iseennast mõista ja leida.

Liivateraapia on teadvuse ja teadmatuse analüüs

Iga inimene ei suuda oma murest võõrale rääkida. Ka mitte psühholoogile või psühhoterapeudile, kellelt abi saada loodab. Vähemalt mitte kõigest. Eriti käib see laste kohta, kes alati ei taipagi, mis nendega juhtunud on.

Liivateraapias loob inimene spetsiaalsele liivaga kaetud kandikule erinevaist kujundeist kompositsiooni. Osa figuure paneb ta sinna teadvuse tahtel, enamiku aga alateadlikult. Psühhoterapeut aitab valminud kompositsiooni lahti mõtestada ja inimene hakkab ennast analüüsima. Nii leiab ta endas jõudu edasi minna. Samas on kompositsiooni tegemisel raviefekt ka siis, kui selle valmimisele arutelu ei järgne. Töö ise on ravi. Kogenud psühhoterapeutidegi arvates pole kunagi võimalik sümboleid sõnadega lõpuni lahti seletada.

"Liivateraapia ei sobi probleemide kiireks lahendamiseks. See on rohkem neile, kes pikema aja jooksul tahavad eneseanalüüsi kaudu leida oma kohta," rõhutab iirlannast psühholoogiadoktor ja psühhoanalüütik, Peterburi Ülikooli külalisprofessor June Quinn-Berger, kes õpetab liivateraapiat ka Eestis. Kolmes tsüklis kokku neli nädalat kestva kursuse lõputunnistus annab liivaterapeudina töötamise õiguse.

Muide, esimesed June Quinn-Bergeri juures õppinud lõpetasid teise kõrgharidusena psühholoogia eriala Peterburi Ülikoolis. Nagu ülikooli kaugõppegi, korraldas ka liivateraapia kursuse neile firma Evet.

Liivamängust on saanud teraapia

June Quinn-Berger ise õppis liivateraapiat veitsi psühholoogi ja psühhiaatri Carl Jungi õpilase Dora Kalffi juures 1969. aastal Californias ning täiendas end hiljem mitme teise spetsialisti juures.

Dora Kalff pidas liiva kasutamist eriti oluliseks siis, kui tegemist oli laste vägivallajuhtumitega. Mitte ainult füüsilise, vaid ka emotsionaalse vägivallaga. Lapsed on harjunud liivakastis mängima ning nad ei võõrasta ka liivakandikut. Erinevad figuurid saavad nende mängudes oma rolli. Nii ka liivateraapias, ainult et siin "mängivad" nad alateadlikult läbi oma üleelamised ja hirmud.

June Quinn-Bergeri sõnul aitab liivateraapia väga hästi täiskasvanuidki. Ka Carl Jung hakkas oma elu lõpul liiva vastu huvi tundma ning soovitas seda tehnikat kasutada lisaks lastele ka kõigi teiste patsientide puhul, kuigi algul nimetati seda tehnikat liivamänguks .

Sümbolil võib üldise kõrval olla ka eriline tähendus

"Väga oluline on kujundite suur hulk, et inimesel oleks võimalikult lai valikuvõimalus," ütleb professor Quinn-Berger. Vajalikud arhitektuursed ja sümboolsed figuurid peab liivaterapeut endale muretsema. Need võivad olla näiteks suveniirid, tarbeesemed, suurte esemete väikesed mudelid, muusikainstrumendid, religioossed esemed, puutükid, klotsid, mänguasjad, nukumööbli esemed, võtmehoidjad, mille otsas mingi vidin vms. "Mida inimene neist valib, on tema enda asi. Ainus reegel liivateraapias on, et kujundid tuleb liivakandikule asetada," lisab daam.

Kandik on sisekülgedelt ja põhjalt siniseks värvitud ning osaliselt liivaga täidetud. Igal liivaterapeudil peaks olema vähemalt kaks sellist kandikut: üks kuiva, teine niiske liiva jaoks, sest soovi korral võib kompositsiooni tegemisel liiva märjaks kasta. Siis saab seda vormida, skulptuuregi teha.

Psühhoterapeudi osa on innustada inimest kujundeid kasutades pilti looma. Sümbolite tähendus võib neis kandikutöödes olla erinev. Näiteks rist on üldiselt kristluse sümbol, aga mõne inimese jaoks võib sel olla peidetud tähendus, kas kaitse, hirm või hoopis kannatus. Proua Quinn-Bergeri sõnul võtab sümbolite tähenduse õppimine kaua aega ning nõuab psühhoterapeudilt pikaajalist tööd sel alal.

Liiv aitab lendureidki

June Quinn-Berger on kogu maailmas liivaterapeudina praktiseerinud, ka liivaterapeute koolitanud ning kõikjalt oma töö jaoks kujundeid hankinud. "Mul on hea meel, et ka Ida-Euroopas hinnatakse uusi ideid," ütleb ta. "Nõukogude ajal oli ju ka psühholoogia kontrolli all ning mitmeid tehnikaid peeti ebateaduslikuks. Nüüd aga puhuvad uued tuuled."

Proua Quinn-Bergeri sõnul on hea ja mitmekülgse ettevalmistusega psühhoterapeute vaja kõikjal: nii koolides kui ka asutustes-ettevõtetes, tööstuses ja äris. Oma raske elukutse tõttu vajavad nende abi ka piloodid, meremehed, kaevurid jt. Ja liivatreening aitab.

* June Quinn-Berger ütleb, et positiivsed väljaelamised aitavad indiviidil ühiskonnaga suhelda. Selline kompositsioon liivakastis annabki võimaluse end positiivselt välja elada.

Autor: Urve Vimmsaare, 1997. Õhtuleht

Saate jälgida meid Instagramis ning meie toodetega tutvuma minge e-poodi

Tagasi blogi